Ääris-draakonipuu
(Dracaena marginata)

TUTVUSTUS

Ääris draakonipuu on pärit Madagaskarilt. Taim kuulub draakonipuuliste sugukonda.

Ääris-draakonipuu lehed on kitsad, pikad, rohelised ning punaka äärega. Lehtede pikkus ulatub kuni 90 sentimeetrini. Ääris-draakonipuu kasvab looduses kuni 5 meetri kõrguseks, kodustes tingimustes jääb kasv tavaliselt 1,5 meetrini. Taime kasv pole eriti kiire, mistõttu pole vaja eriti muret tunda selle pärast, et taim kiiresti liialt suureks kasvaks. Samas aja jooksul saavutab taim siiski üsna märkimisväärse kõrguse.

Ääris-draakonipuu on omamoodi kummalise välimusega. Alumine tüveosa jääb taimel tühjemaks ning ainult tüve tipus asetsevad lehed.

Ääris-draakonipuu hooldamine on lihtne ülesanne, mis on ka põhjus, miks see taim niivõrd populaarne toataim on. Taim on vähenõudlik ja vastupidav ka keskküttega ruumis kasvatamiseks.

HOOLDAMINE

Ääris-draakonipuu puhul tuleks arvestada sellega, et talvisel perioodil kipuvad alumised lehed ära kuivama. See on tingitud vähesest valgusest, mis meil talvekuudel on.

Juhtudel, kui taim norgu vajub, on tegemist juurekahjustustega. Sellisel juhul tuleks taime juurestik mädanema läinud ja kuivanud juurtest puhastada ning taim ümberistutada. Äralõigatud juured töödelda puusöepulbriga. Edaspidi tuleks taime vähem kasta.

Aeg-ajalt tuleks taimi lehti tolmust puhastada. Võimaluse korral võib taime duši alla viia.

Valgus:

Ääris-draakonipuu vajab valget või poolvarjulist kasvukohta. Otsese päikesevalguse eest tuleks taime hoida. Kasvab taim ka varjulises kasvukohas, kuid see tähendab seda, et taim kipub ajapikku välja venima. Mida enam on lehtedel triipe, seda valgemat kasvukohta taim vajaks. Valgus aitab säilitada taime lehtede erksa värvuse.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Ääris-draakonipuu vajab üsna sooja kasvukohta. Sobivaimaks temperatuuriks on 19-24 kraadi. Temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi, kuigi lühiajaliselt talub ka 8 kraadist temperatuuri.

Taim suudab suurepäraselt hakkama saada ka keskküttega korteris. Taime oleks mõttekas aeg-ajalt piserdada, kuna talle on oluline õhuniiskus. Vähese õhuniiskuse tunnuseks on lehtedele tekkivad pruunikad laigud.

Ääris-draakonipuu on tundlik tuuletõmbuse suhtes.

Kastmine:

Ääris-draakonipuu eelistab kuivemat pinnast. Ülekastmise suhtes on taim väga tundlik. Suvekuudel oleks taime orienteeruv kastmistihedus 2 korda kuus. Talvel veidi vähem, sõltuvalt õhutemperatuurist.

Enne järgmist kastmiskorda lasta mullapallil veidi läbi kuivada. Kastmisel kasutada toasooja ja pehmet vett.

Väetamine:

Kasvuperioodil tuleks ääris-draakonipuud väetada umbes kord kuus. Talvisel perioodil tuleks väetada oluliselt vähem, umbes 1 korda 2 kuu jooksul. Väetamiseks võib kasutada toataimedele mõeldud universaalväetist. Kasutada tuleks ettenähtust poole lahjemat väetiselahust.

Taime väetamise puhul kasta eelnevalt muld märjaks ja alles seejärel lisada väetisega vesi. Kui lisada väetisega vett koheselt kuivale mullale, võib see kergesti taime juuri kahjustada.

Paljundamine

Ääris-draakonipuud saab paljundada 3 erineval viisil: ladvapistikutega, tüvelõikudega (vähemalt 20 cm pikkused) ja külgharude eemaldamise teel.

Kui paljundada taime tüvelõikudega, on oluline jälgida, et pistiku mulda panemisel jääks ülemine ots ülespoole.

Ümberistutamine

Nooremad ääris-draakonipuud tuleks ümberistutada igal aastal, vanemaid taimi istutatakse ümber 2-3 aasta järel. Muld peaks taimel olema rammus, jämeda liiva segune. Kasutada üsna väikest potti. Varasemast potist tuleks umbes 2 cm suurem pott. Liialt suure poti puhul hakkab taim kasvatama juuri, mitte aga lehestikku.

Ümberistutada taim kevadel, nagu enamike toataimede puhul.

Tagasilõikamine

Et taime tihedamaks muuta ning vältida väljavenimist, tuleks taime kevadeti tagasi lõigata. Tagasilõikamine annab taimele põõsasja kuju.

Taim lõigata sobivaima kõrguseni. Kui taimel on juba mitu haru, siis ei pea eemaldama kõiki korraga, vaid ainult need, mis on välja venima hakanud. Lõikekohti oleks mõttekas pookevahaga kaitsta. Tavaliselt kasvab lõigatud varrest 1-4 uut võrset.

Kui taim on tagasilõigatud tuleks taime veidi vähem kasta, kuna lehemassi on taimel vähem. Kastmisel tuleks jälgida samuti seda, et mullapall enne järgmist kastmiskorda veidi läbi kuivaks.

Äralõigatud võrsed saab panna juurduma kas vette või liiva-turbasegusse. Mitte lasta mullal läbi kuivada. Juurdumiseks on vajalik soe koht.